Võidunäitus avatakse septembris
Oma näitus: Eesti matus
Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev. Kuraator Maire Sala
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 15.09-3.11.2010
Matmiskombestikku, surma- ja
kalmistukultuuri on uuritud põhjalikumalt Eestimaa mitmetes paikkondades. Eriti
paelub oma arhailiste traditsioonidega Võrumaa. Kuidas on aga matmis- ja
kalmistukultuur kajastatud meile kättesaadavas kultuuripärandis? Milline on see
kultuuripärandi osa, mis vääriks ärakuulamist ja üleskirjutamist nendelt, kes
mäletavad oma vanaemadelt kuuldud uskumusi, kombeid ja üldtunnustatud
käitumisjuhiseid teatud eluhetkedel? Kas me ei jää ühel hetkel selle
kultuuripärandi kogumisega liiga hiljaks, siis, kui kelleltki enam küsida pole?
Eesti matusekombestik ja kalmistukultuur on pärit muinasusundist, jõudnud
sellest kristlikku kultuuri ning ilmalikustunud jõudsasti kahekümnenda sajandi
nõukogudeaegses kasvatuses ja kombestikus.
Iseendalegi märkamatult, suheldes oma igapäevatöös lihtsate inimestega, kellegi
lahkunu lähedaste ja omastega, hakkas kaante vahele tasapisi kogunema üht-teist
kuuldut ja kirjapandut. Antikvariaatidest leidsin endisaegset dokumentatsiooni
ja fotosid ning jäädvustasin praegusaja hetkeseisu Eestimaa kalmistute
arhitektuuriväärtustest. Siiski mõistsin, et mulle antud roll siin elus vajab
veel täiendamist, sest mingil hetkel olin tajunud mõnes küsimuses teadmatust.
Nii tulidki teadmised kristlikust kultuuriloost alles pensioniikka jõudmisel
EELK Usuteaduse Instituudi magistriõppes.
Kuraator Maire Sala
